Loengu algul tuletasime meelde, mis erinevus on õpe-l ja õpi-l .
Õpe- on seotud õpetamisega, kus õpetaja loob muutes õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Õpi- on seotud õppimisega, kus õpilane ise õpib.
Merrilli õppedisaini mudel
Merrili “Kivike tiigis” mudelis Whole task kirjeldab seda, mida inimene suudab teha ja mis on seotud reaaleluga.
Teadmuste liigid:
Fakt: Tallinn- Tartu, Läti- Riia. Vastavuses ja loetelu ei saa muuta, näiteks vikerkaarevärvid. Ei tohi segamini ajada fakte ja mõisteid.
Mõiste: mõisteid saab defineerida, ei saa vaadata üksi ja nad on seostatud seletustega. Näiteks meie rühmatöös üheks mõisteks on kollaaž. Igal mõistel on osad ja liigid. Nt mõistel “tooli” osad on jalad, iste, seljatugi, käedtoed ja rattad. Igal mõistel tuuakse, millest see koosneb. Toon tooli näitel välja liigid, milleks on kontoritoolid, taburett, istepingid, ratastega toolid jne. Merrilli toob välja, et õpetada saab nii ja ära tundmise tegemisel.
Protseduurid on tegevuste jadad, mida saab õppida läbi nelja taseme.
Reegel– If then……. kujul; juhul kui sa teed seda, juhtub too….. .Reegleid iga õppetüki jaoks ei pruugi tulla. Rohkem keskendume mõistete ja protseduuride õpetamisele.
Merrilli mudeli kõige olulisem osa on, et kuidas õpetada. Õpetamisstrateegia koosneb neljast komponendist: TELL, SHOW, ASK, DO.
TELL: saab selgitada video, õpiku tekstiga. Räägitakse üldistest asjadest, nt toolid, need jagunevad jne.
SHOW: Räägib ühest konkreetsest teemas, nt ühest konkreetsest toolist, mis on hall. Näitlikustakse videona, fotona, õpetaja elusesitlus.
Infot ei saa anda, show hakkab liikidest- saan tuua näiteid ja antinäiteid- ühe konkreetse juhtumi kohta, prosteduurid saad teha demona. Demo saab ka näidata ühe konkreetse näitena.
ASK– seotud sellega, et ma soovin tagasisidet, mida ma tellis ja shows rääkisin. Näiteks õpetajana teen ühe quizi quizizz.com keskkonnas. Saan lasta osutada, nimetada või siis protseduuri komponendi ette anda ja järjesta. Kirjeldab protseduuri oma sõnadega. Kirjeldamine on kõrgem tase (kirjelduses on juba järjestus sees). Reegleid saab kirjeldada ja põhjendada.
DO– lasete õppijal midagi oma kätega teha. Liikides- saab klassifitsiseerida; kuidas- teosta, nt puhasta hamstripuur, reeglid- ennustada, nt näitad videot protseduuri kohta, kus rikutakse reeglit, siis õpilane peab selgitama rikkumise jne. Määratleb tingimused. Alustada võib Showst või ka protseduurist tasemest.
Merrilli mudel on ülesandekeskne. Esile tuuakse konkreetsed elulised juhtumid. Õpilased õpivad läbi erinevate juhtumi, alustades lihtsamatest probleemülesannete lahendamisega ja lõpetades keeruliste ülesannetega. Leidsin interneti avaruse väga huvitava skeemi, mille David Merrill on koostanud ja disaininud.
Skeemil on toodud välja, kuidas õpetada probleemsete ülesannete lahendamist.
Õppetegevuses peaks korduma vähemalt kaks whole taski, kui rohkem on siis veel parem.
Peame oma tunnistsenaariumis tooma välja TELL, ASK, DO, SHOW tegevused ja kindlasti peaks sisaldama digitaalseid komponente.
Riina õppimised 