Digitaalne õppevara

Neljas teema: digitaalne õppevara nutiseadmetele

Esimene rakendus, mis on mõeldud nutiseadmetele ja mida ma kasutasin aktiivselt, oli Plickers. Just sellepärast, et seal olid koodikaardid ja mugav oli seda kasutada ning kõigil lastel ei olnud tol ajal nutiseadmeid. Aastal oli siis 2015. Sellest on juba kaks aastat möödas ja enam pole seda rakendust kasutanud, kuna kool soetas endale piisaval hulgal tahvelarvuteid. Nüüd olen kasutanud kontrollküsimuste koostamiseks muid äppe, näiteks Kahoot, Quizizz, Quizalize.

Digitaalset õppevara nutiseadmetega olen palju koostanud oma õpetamistöös väga levinuma rakendusega Kahoot, millega on mugav koostada küsitlusi, teha viktoriine. Lastes tekitab alati elevust ja hasarti kui mängitakse Kahoot’i, kuid mitte ainult lastes. Oma sünnipäeval koostasin külalistele viktoriini ja ka täiskasvanud sattusid hasarti. Viktoriini lõppedes annab see nutirakendus tabeli skooridega, mille järgi olen ka hinnanud laste teadmisi. Kui viktoriin on hindele, siis ma võtan kiirusepunkti maha ja lapsed siis saavad keskenduda rohkem vastustele.

Samuti olen kasutanud Nearpod‘ i, kus saab tunniülesanded ühte kokku panna ja õpilasel on vaja selleks õpetaja poolt jagatud koodi, mille abil pääseb ta õppematerjalide ligi, ilma et peaks kasutajakontot tegema. Tund valmib nagu slaidiesitlusena, kuhu saad lisada teksti, audiot, pilte, slaidiestlust ja interaktiivseid harjutus, näiteks viia läbi küsitlust ja küsida avatuid küsimusi ning võimalus luua koostööd. Raha eest on võimalik lisada videosid ja linkida erinevaid veebilehti, siis on ka lünkteksti ja memory mängu koostamise võimalus, kuid prooviperioodil on need lisavõimalused tasuta.

Mõnus keskkond õppematerjali koostamiseks on nimelt Biteable, kus on võimalik luua lustakaid videosid, mida siis esitleda teistele. Minu koostatud õppematerjal on mõeldud 4. klassi poolitamisreeglite kordamiseks. Kui oled Premium liige, siis on võimalik seda endale arvutisse talletada. Ideaalis saaks seda EDPuzzle’s kasutada, kuhu lisaksin mõned mõned küsimused video kohta, kinnistamaks reegleid. Minu töö Biteable’s on siin.
Leidsin Koolielust töövahendite hulgast videojuhendi, kuidas koostada vahvaid õpetlikke videosid.


Uudistasin õppejõu poolt antud nutirakendusi ja kõige rohkem pakkus huvi EDPuzzle, kus saab lisada küsimusi / ülesandeid video juurde. Videosid saab kasutada kas EDPuzzle enda keskkonnast, YouTube’st, TEDtalk’ ist ja palju muudest keskkondadest. Valik on päris suur. Koolielu töövahenditest leidsin videojuhendi, mis on koostatud Ingrid Maadvere poolt.

EDPuzzle’s videole küsimuste lisamine on väga lihtne. Paned video käima ja peatud seal, mille kohta soovid küsimuse esitada. Videole saad määrata, kui kaua õpilane saab vaadata ja vastata küsimustele. Õpetaja saab märkida, kas vastamisel saab küsimusi vahele jätta.  Samuti on õppematerjali koostajale nähtavad õpilaste vastused. Minu tehtud töö on siin, et tööd vaadata, pead logima end sisse.

Kõike neid nutirakendusi olen ma kasutanud oma töös, et muuta õpetamist ja aine omandamist huvitavamaks ning eelkõige motiveerida õpilasi. Kahoot, Quizizz, Quizalize ja Quizlet toovad mängulist elementi tundi kui lihtsalt paberil sõnadekontroll, kuid see meetod pole ka kuhugi kadunud minu tundidest.

 

Link ülesandele.

Advertisements
Digitaalne õppevara

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Uut teemat käsitledes, siis tuletasin endale meelde Veeb 2.0 mõiste. Põgus kokkupuude eelmainitud mõistega oli mõni aasta tagasi, kuid õpikeskkonnad ja – võrgustiku loengus pidime Veeb 2. 0 vahendite kohta tegema põhjaliku blogipostituse, mis asub minu blogis. Aga mida nende Veeb 2.0 vahenditega üldse teha saab ja kuidas neid ühte kokku koondada? 🙂

Veeb 2.0 sisuhaldusvahendid

Veeb 2.0 vahenditega saab luua huvitavaid ja põnevaid õppematerjale ja  vistutada neid endale sobivasse sisuhaldusvahendisse, lõpuks võibki valmida terviklik õppematerjal, mis toetab õpilasel õppimist ja samuti õpetajal tõhusamalt õpetamist. Oma töös olen ma kasutanud ajaveebiplatvormi Weeblyt ja seda juba 8 aastat tagasi, kus ma pidasin oma 1. klassi blogi. Weebly kasutamist oli lihtne õppida, kuna selle keskkonnas tegevused oli loogiliselt järjestatud. Mäletan, et katse- eksitus meetodil katsetasin ja valmis üks tore klassiblogi, kuid mida alles enam ei ole.

Erinevate projektide raames olen ka kasutanud Bloggeri keskkonda, mida  on ka kerge kasutada. Veel üks hea blogi pidamise keskkond õpetajale kui ka õpilasele on Kidblog, mida olen oma töös kasutanud. Nüüd on ka võimalus sisselogimiseks kasutada Google kontot, varem oli kas oma emailiga või Facebooki kontoga. Kidblogi kasutamine oli tasuta, kuid nüüd on tasuline ja ainult 30 päeva on tasuta.

See on keskkond, kus õpetajal on võimalus luua iga õpilasele oma blogi. Kõigepealt õpetaja loob igale õpilasele konto, selleks ta loob kasutaja ja parooli. Hiljem saab laps muuta parooli endale sobivaks. Õpilane saab oma blogi kujundada nii nagu talle meeldib: valida tausta pilti, kirja suurust jne. Iga õpilase blogipostituse peab õpetaja aktsepteerima, siis alles muutub postitus avalikuks. Õpetajal on kogu kontroll. Juhul, kui õpilane unustab parooli, siis õpetaja saab talle uue parooli teha. Keskkond on hea kujundusega ja arusaadav ning lihtne. Sisselogides avaneb töölaua leht, kus on võimalik luua uus klass  (Create New Class) või ühineda loodud klassiga (Enter a Join-Code). Kui on klass loodud, siis tuleb klassi blogilehele minna, kus õpetaja saab luua õpilastele kontod ja seadistada endale vajalikuks. Minu jaoks oli see väga hea keskkond, kus sain jälgida õpilase tegemisi ja vajadusel sain ka koheselt kirjavead ära parandatud ning siis alles avaldasin postituse.

Uudistanud olen ka Google Site‘si, kuid midagi konkreetsemat selles keskkonnas ei ole teinud.  Kuid olen mõelnud, et võiks seda sisuhaldusvahendit kasutama hakata ja koondada enda tehtud interaktiivsed õppematerjalid ühele sisuhaldusvahendile ning vistutamisega saab seda mugavat siduda. Ülikooliõpingu raames olen õppinud kasutama WordPressi, mis on tõesti keerukama ülesehitusega ja sisuga võrreldes Weeblyga. WordPressi kasutades tasa ja targu õpin kasutama erinevaid pluginaid ja hetkel pole veel kõike proovinud. Oma praegusele blogile olen vistutanud YouTube’i videosid, kuid püüdsin ühte interaktiivset harjutust siia vistutada, siis see mul ei õnnestunud.

Veeb 2.0 vahendid 

Õppejõu materjalis mainitud osa Veeb 2.0 vahendeid olen ma kasutanud. Levinumad siis on YouTube, Google Slides, LearningApps, Quizlet. Need on täitsa igapäevased vahendid minu töös. Kuid vistutuskoodi olen kasutanud vahenditel: Padleti veebitahvlil, LearningAppsis tehtud harjutustel, QR- koodidel, AnswerGardenil ja  YouTube videodel. Peamiselt olen vistutanud blogidesse, mis on seotud projektitöödega.

Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks

Õppematerjali loomiseks kasutasin aktiivsemalt Õpiveebi ja seda rohkem eelmisel õppeaastal. Nüüd sellest kevadest meie kool hakkab kasutama Õpiveebi teenust ametlikult. Facebooki grupis “Nutitund igasse kooli!” lugesin, et nüüd on võimalik Õpiveebis koostatud testi linki jagada eKooli või Stuudiumi kaudu ilma, et õpilane peaks eraldi sisse logima Õpiveebi. Kindlasti plaanin seda katsetada, kui see võimalus lõpuks tuleb 🙂

Uudistasin veel kahte keskkonda, mida õppejõud pakkus. Nendeks on OER Commons ja Oppia. Mõlemad keskkonnad on mulle uued. Oppiasse tegin ma juba kasutaja konto ja ma natukene uurisin seda, kuid ise tahaksin tutvustada uut keskkonda, millega saab koostada interaktiivseid töölehti. Selleks on wizer.me. Avastasin endale selle Koolielus töövahendite seast, kus on toodud ka juhendid, kuidas seda keskkonda kasutada. Kuid annan siiski põgusa ülevaate sellest vahendist.

Algul tuleb luua kasutajakonto. Selleks otsustad ära, mis koolis õpetad, kas gümnaasium (sh põhikool) või siis kõrgemas haridusasutuses. Üleval paremal nurgas peab õpilane sisestama koodi, mille ta saab õpetaja käest ja alles siis ta pääseb ligi töölehele, mida õpetaja soovib jagada. Eelnevalt peab õpilane keskkonda registreeritud olema. Sisselogida saab Google, Edmodo ja Microsofti kontoga ning võimalus on luua kasutajakonto. Töölehe koostamisel saad lisada pilte, videosid, moodustada teste, lünkteksti jpm. Võimalus on jagada ka seda õpihaldussüsteemiga: Google Classroomiga ja Edmodoga. Töölehe koostamisel avaneb allolev pilt.

Kuna see keskkond on alles arenemisjärgus, siis töid automaatselt ei salvesta, seda peab tegema käsitsi. Kui tööleht on valmis ja salvestatud, siis peab õpetaja otsustama, kuidas ta soovib teha hindamise, kas mõne eelmainitud õpihaldussüsteemi kaudu või õpetaja jagab töölehe lingi, pinkoodi või embed koodi teel.

Kui õpilane on oma töö esitanud, siis on õpilasel on võimalik saada kohest tagasisidet, seda saab õpetaja ise seadistada ja wizer.me keskkonda tulevad õpetajale automaatselt õpilase vastused. Töölehe koostamise päises on toodud sammud, mida õpetaja peab tegema, et tööleht lõpuni koostada.

Siin on minu tööleht, mille teemaks on Passive Voice, mis on  siis koostatud wizer.me keskkonnas. Siin on minu katsetus.

Mõnusat uudistamist! 😉

Link kolmandale kodutööle.

 

 

Digitaalne õppevara

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Seekord oli järjekordselt huvitav teema, millesse ma nö sukeldusin 🙂 Kuid ma ei arvanud seda alguses nii. Ausalt öeldes, SCORMi teema oli mulle võõras, st väga vähe teadsin sellest ja ma polnud kordagi sisupakette koostanud. Kuna see teema oli mulle tundmatu, siis ma mitu päeva lükkasin seda kodutööd edasi. Tundus mulle kuidagi mahukas ja keeruline. Nüüd, kus ma lugesin õppejõu jagatud materjali ja vaatasin videod läbi ning katsetasin Xerte keskkonda, siis sisupakettide tegemine polegi nii raske kui ma arvasin. Kindlasti on mul arenguruumi, kuid sattusin ka hasarti. Enne kui ma tutvusin Xertega, siis ma uudistasin eXe Learningu ja ka myUdutu keskkondasid, mis tundusid ka põnevad olema. MyUdutu tundub isegi olevat lihtsam ja meeldis mulle väga lihtne kujunduslik pool.

SCORM sisupakett 

Enne kui hakkasin praktilist tööd tegema tegin endale uue mõiste selgeks. Akronüüm SCORM lühend tuleneb fraasist “Sharable Content Object Reference Model” ehk eesti keelne selgitus selle lühendile on järgmine: jagatavatele sisuobjektidele viitamise mudel. Lihtsamas keeles siis öeldes, kõige pealt koostatakse õppematerjalid (kuhu on lisatud näiteks videod, tekstid, pildid jms) sisupakettide keskkonnas, siis ZIP failina laaditakse õpihaldussüsteemi. Juhul kui kasutatav õpihaldussüsteem lõpetab tegevuse, siis SCORMi abil loodud õppematerjalid ZIP failina saad tõsta  järgmisse õpihaldussüsteemi.

Enim kasutatavad autorvahendid on eXe Learning, myUdutu ja Xerte. Eelmainitud autorvahendid toetavad SCORMi. Viimastel aastatel on toimunud ka uusi suundi ja  leidub selliseid autorvahendid, mis annavad võimalusi kasutada lisavahendeid, näiteks web 2.0 vahendeid, mida varem ei toetatud. IMS Global Learning Consortium juhtimisel on arendatud uusi sisupakendamise spetsifikatsioon Common Cartridge, Experience API (xAPI, Tin Can API). Experience API juures tooks välja ühe põhisuuna, milleks on õpianalüütika. Exe Learning toetab Common Cartridge keskkonnas sisupaketti.

Minu katsetus: Xerte

Xerte on sisupakettide loomise keskkond, mis  võimaldab koostada õppematerjale. Plusse on selle keskkonna kasutamisel mitmeid. Nimelt keskkond on ise lihtsa kujundusega. Kes vähegi inglise keelest aru saab, saab selle koostamisega hakkama. Allpool on ekraanipilt Xerte keskkonnast, mis avaneb, kui oled sisse loginud.
xerte

Juhised ja ikoonid on kergesti arusaadavad ja kasutatavad. Siin ma mõtlen, et saab lisada erinevaid tegevusi oma paketti juurde. Ma ise sattusin väga hasarti.  Oma õppematerjali saab lisada erinevat stiili teksti, meediat (sh audio, video, pildifaile, PDF faile), saab ka navigeerida ja organiseerida koostatud lehti, lisada hüpelinke, flash kaarte, esitlusi, tabeleid, diagramme, interaktiivseid harjutusi lüngatäitmist, liigitamisülesandeid, piltidele siltide lisamist (lohistamine), mänge (sõnarägastik, poomismäng, memoriini), pildiesitlusi, QR Code’i, YouTube videosid. Võimalusi on tõesti palju.

xerte2

Miinuseks võiks tuua, et algajana õppematerjali koostamine võtab rohkem aega. Kindlasti tegevuste planeerimisel peaks läbi  mõtlema, mida ja kuidas soovitakse seda teha. Enne seda ei saa teha, kui ei tea, mis võimalused on. Erinevate tegevuste lisamisel ja katsetamisel avastasin, et nii mõnigi asi ei tööta nii nagu ma oleks seda soovinud või et minu nägemus sellest tegevusest oli teine. Näiteks oleksin tahtnud, et video vaatamisel oleks kohe olnud võimalus sisestada teksti, samal lehel siis. Kuid võib olla oli ka see minu viga, et ei osanud seda teha 🙂

Audiofaili üles laadimisega ma hakkama ei saanud. Miskipärast Xerte keskkond keeldus  seda vastu võtmast.

Minu tööd saab uudistada siin.

Link teisele ülesandele.

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2017) Sisupakettide koostamise vahendid. Loetud aadressil https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/ (03.03.2017)

Tammets, P. (2014) Tin Can API. Loetud aadressil http://priit.pudisoo.com/2014/03/tin-can-api/ (03.03.2017)

E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid: SCORM. Loetud aadressil https://beta.wikiversity.org/wiki/E-%C3%B5ppe_vahendite_standardid_ja_spetsifikatsioonid:_SCORM  (03.03.2017)

Digitaalne õppevara

Esimene teema: Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid

Digitaalsete õppevara loengu esimeseks ülesandeks oli tutvuda loengu materjalidega ja kirjeldada oma kogemusi repositooriumitega. Kõige pealt tegin endale selgeks, mis on digitaalne õppevara ja mis selle alla täpsemalt kuulub. Digitaalsed õppevarad on erinevad  õppematerjalid (näiteks e- kursus, e- õpik, õpiobjekt jms) ja õppetarkvarad ( näiteks mobiilirakendus äpp,töölaua rakendus, veebirakendus jms) ning sinna hulka kuuluvad ka õpihaldussüsteemid.

Mis on õpiobjekt?

Õpiobjekt on digitaalne õppevara, mis aitab õpilasel õppida iseseisvalt. Hea õpiobjekt on, mida saab kasutada erinevates riist- ja tarkvararakendustel, saab muuta omale sobivaks, kergesti kättesaadav, korduv kasutatav, mõeldud sihtgrupile ja õppimist toetav.

Inglise keele õpetamisel kasutan väga palju busyteacher. org repositooriumis õpiobjekte, kuhu lisavad õpetajad oma materjale ülemaailma.  Selles veebikeskkonnas on õpiobjektid kergesti kättesaadavad. Otsingusse saab sisestada märksõnad, siis avanevad vastavad materjalid. Töölehti on võimalik alla laadida oma arvutisse ja on võimalus ise sinna materjali lisada, mida saavad siis teised õpetajaid kasutada.  Alla laaditut materjali saab kohandada endale sobivaks. Mure kohaks võib olla see, et töölehte alla laadides ei pruugi avaneda teie arvutis, kuna pole sobiv tarkvara selle jaoks. Siiani pole mul sellega probleeme olnud. Kõik esitlused kui ka töölehed on avanenud. Kõik Youtube videod on ka siiani olemas olnud.  Võimalik on jagada materjale sotsiaalmeedias. Miinuseks võib tuua ka selle, et pole mainitud autoriõiguste kohta. Võib ilma luba küsimata kohandada endale sobivaks.

busyteacher

Õpetamisel olen kasutanud õppematerjalide otsimiseks andmebaasirakendus Koolielu, varem oli ka Miksike ja Õpiveeb. Koolielust olen saanud erinevaid töölehti ja ka veebirakendusi, mida olen saanud kasutada õppematerjalide koostamiseks.  Miksikest ei kasuta enam, kuna meie kool ei osta enam teenust sisse. Õpiveebi kasutasin ka, kuid selles keskkonnas materjalides nö tuhnimiseks kulus väga palju aega. TaskuTarka olen ka kasutanud, kuid on esinenud, et osad õppematerjalide juures olevad lingid ei tööta enam ega pole kasutuses. Olengi jõudnud sinna punkti, et lõpuks olengi hakanud ise koostama õppematerjali, seal juures kasutades erinevaid veebirakendusi ja just Koolielu töövahendites leian neid rakendusi.  Koostamisel lähtun just õppija vajadusest. Paljud minu koostatud õppematerjalid on nö igal pool laiali veebimaailmas. Kolleegidega jagan oma koostatud õppematerjali pigem e- maili teel, aga kuhugi ma neid pole üles riputanud.

Miks üldse õpetajad ei jaga oma materjale laialdasemalt?

Õpetajad otsivaid õppematerjale repositooriumites, kuna see säästab nende aega. Tihti leitud materjali nad muudavad ja kohandavad nende enda õpilastele tarbeks. Ega siis ei taheta seda üles kuhugi laadida ja jagada kellegi teistega. Probleemiks siis autoriõigused. Teiseks põhjuseks, miks ei pruugi õpetajad oma materjali jagada, kuna nende koostatud materjali ei pruugi olla nö kaubandusliku välimusega. Tihti õpetajad koostavad oma materjali hilistundidel ja kiiruga ning tehakse lihtsamal viisil.  Olen rääkinud oma kolleegidega, miks nad ei jaga. Meie vestlusest on tulnud välja, et enamik õpetajad on enesekriitilised ja arvatakse, et nende koostatud töö pole nii hea, et jagada, kuid õpetajad on  väga tänulikud nendele õpetajatele, kes jagavad oma õppematerjale lahkesti. Kuid samas on nad öelnud, et kui keegi neid juhendaks ja õpetaks neid koostama, siis  võib asi muutuda. Kuidas seda muuta? Lähtudes oma kolleegidest, siis innustada neid seda tegema ja arvan, et mõni koolituspäev tuleks kõne alla, kus võiks rääkida, kuidas koostada õppematerjali ja kus neid teha saab ning kuhu võib neid üles laadida.

Repositooriumite tutvustus

Valisin kaks repositooriumit, milleks on Õpiveeb ja Consumer Classroom. Eespool mainisin, et Õpiveebi olen ma kasutanud. Kuna meil käis koolis Õpiveebi tutvustus, siis tahtsin seda lähemalt veel uurida ja avastasin enda jaoks mõned uuendused. Consumer Classroomi avastasin Facebooki vahendusel. Keegi sõpradest jagas ja ma veidikene vaatasin ning panin like’ i. Kuid nüüd alles uurisin seda lähemalt ja tutvustan, mis keskkond see täpsemalt on.

Õpiveeb

Õpiveeb on õppematerjalide andmebaas, kuhu lisavad erinevad õpetajad oma materjali ja saavad kasutada ka teiste materjale üle Eesti. Baaspaketis saad üles laadida materjale ja kasutada teatud arv (30 tk) materjale. Saab luua klasse, kellega saad jagada materjale. Interaktiivseid teste ja kontrolltöid saab koostada ainult 3 tk.  Premium paketis saab jagada ja kasutada teiste materjali piiramatult, samuti saab piiramatult koostada ka teste ja kontrolltöid. On olemas ka koolipakett, kus on võimalus mitmele õpetajatale premimum lintsents, kus tehakse õpetajale stardikoolitus ja lisatud on siis kõik premium funktsioonid. Selles veebikeskkonnas on võimalik luua klasse, kellega saab ka jagada materjali, kontrolltöid ja teste. Muidu kogukonna veebileht on hästi disainitud ja materjalide otsimine on kergesti tehtav. Saad materjali otsida erinevate metaandmetega (nimetusega, video, tekst, märksõnad).  Teiste õpetajate materjale saad endale sobivaks teha ja siis jagada õpilastega. Materjalile jagades on näha algse autorinimi ja ka lisandub nimi, kes lisaks täiendas seda materjali. Suurimaks plussiks selle keskkonna juures on see, et võimalus on teha teste ja kontroltöid, mis hindab automaatselt. See kergendab õpetaja tööd. Väga meeldib uus kujundus, mis on lihtne ja arusaadav.opiveeb

Consumer Classroom

Consumer Classroom on õppematerjalide andmebaas, mis on mõeldud Euroopa õpetajatele ja õpilastele. Oluliseks teemaks on tarbijaharidus. Seda rahastab Euroopa Liit, mis on mõeldud liikmesriikide õpetajatele koos tarbijahariduseks vajalike materjalidega.  Tegin endale sinna konto, et uurida, mis võimalused sellel on. Põhimõtteliselt on see sama, mis Õpiveeb, aga mis on üle Euroopa õpetajatele mõeldud. Eesti õpetajatele on tehtud eesti keelne kogukond, kus on võimalik kasutada teiste liikmesriikide õpetajate materjale.

consumer-classroom

Konto omanikul on võimalus ise koostada õppematerjali ja jagada seda teistega. See ei pea olema inglise keeles, leidsin ka eesti keelseid õppematerjale. Samuti saab otsida materjali metaandmetega (õppeained, tüübid, vanus, teemad).  Laiendatud otsing annab detailsemalt märkida: võtmesõnad, autor, teema, õppeaine, formaat, riik, keel, vanus.  Saab luua oma klassid, kellega jagad materjale. Samuti saab ka organiseerida koolidevahelisi projekte, kus on võimalus ise luua projekte ja ka otsida endale sobiva.  Võimalus on kasutada foorumit, kus Euroopa õpetajad aktiivselt suhtlevad. Eesti õpetajaid nii aktiivselt postitamas ei näinud.  Kuid selles veebikeskkonnas ei saa koostada teste ega ka kontrolltöid, vaid saab materjale koostada, jagada ja kasutada.

Link esimesele ülesandele