Magistritöö seminar I

Protected: Magistritöö seminari 3. kodutöö

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Advertisements
Magistritöö seminar I

Magistritöö ettevalmistus

Minu teemaks on digiõppematerjalid haridusliku erivajaduse õpilasele. Selle teema valisin sellepärast, et ise õpetan lihtsustatud õppekavaga lapsi tavaklassis, siis olen leidnud, et HEV õpilastele pole digitaalseid õppematerjale, mis toetaks õpilast iseseisvalt õppimist. Olen rääkinud meie kooli HEV kordinaatoriga ja samuti on ta kurtnud, et ei ole interaktiivseid õppematerjale HEV lastele. Põhikooli Riiklikus Õppekavas on toodud välja kaheksa pädevust ja üheks pädevuseks on digioskused, mida peame õpetajatena arendama ja õpetama tavaklassis. Kuna kaasav haridus pooldab, et HEV lapsed õpiksid tavaklassis, siis näen, et õpetajana saaksin HEV lapsele teatud digioskused õpetada, näiteks kuidas otsida teavet Internetis ja kuidas seda teavet kasutada. Kindlasti aitab digitaalne õppevara omandada kergemini teadmisi. Näiteks 5. klassi LÕKi laps õpib inglise keelseid sõnu quizlet. com abil ja seal on drillimisharjutused, mis aitavad tal sõnu meelde jätta ja õpib kirjutama. Samas on mänguline tegevuse, kuid toimub ka õppimine.

Teemaga seotud magistritööd

Kolk, M. (2014). IKT vahenditel põhineva õppetarjali koostamine matemaatikas ajutiste õpiraskustega õpilasele.

Loetud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42328/kolk_mari_liis.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Võsu, K. (2016). Põhikooli õpilaste digipädevuste rakendamise eesmärgid nutiseadmete kasutamisse õppetöös ning igapäevaelus kolme maakooli näitel.

Loetud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52891/vosu_kulli_ma.PDF?sequence=1&isAllowed=y

Erdfeld., A. (2015). Klassiõpetajate arvamused tahvelarvutite õppetöös kasutamise eelistest, probleemidest ja mõjust õpilaste õppimisele I kooliastmes.

Loetud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48428/anete_erdfeld.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Artiklid

  1. Engaging Students with Intellectual Disabilities through Games Based Learning and Related Technologies doi: 10.1007/978-3-642-39194-1_6
  2. Young, G., MacCormack, J. (Assistive Technology for Students with Learning Disabilities. Loetud aadressil https://www.ldatschool.ca/technology/assistive-technology/
  3. Blackhurst, A. (2005). Perspectives on applications of technology in the field of learning disabilities. Learning Disabilities Quarterly, 28, 175-178. doi:10.2307/159362
  4. Ming-Chung, C., Chen-Ming, C.,Ting-Fang, W., Ya-Ping, W., Chien-Chuan, K., Yao-Ming, Y., (2014). Different ICT Competency but Similar Pattern between Students with/without Learning Disabilities? doi: 10.1007/978-3-319-08599-9_78
  5. Tas, A.,Tatnall, A. (2008). Using ICT to Improve the Education of Students with Learning Disabilities. Learning to Live in the Knowledge Society, pp 63-70. DOI: 10.1007/978-0-387-09729-9_8
  6. Revilla, O. (2008). E-Learning: A Tool for Teachers with a Disability. HCI and Usability for Education and Work, pp 237-246. DOI: 10.1007/978-3-540-89350-9_17
  7. Tas, A.,Tatnall, A. (2010). Use of ICT to Assist Students with Learning Difficulties: An Actor-Network Analysis. Key Competencies in the Knowledge Society, pp 1-11. DOI: 10.1007/978-3-642-15378-5_1
  8. Jalal, I., El Houcine Ouazzani Ibrahimi. (2016). Mobile learning as alternative to assistive technology devices for special needs students. Education and Information Technologies, pp 1–17. DOI: 10.1007/s10639-015-9462-9.
  9. Shamir, A., Korat, O., Fellah, R. (2010). Promoting vocabulary, phonological awareness and concept about print among children at risk for learning disability: can e-books help? Reading and Writing. January 2012, Volume 25, pp 45–69. DOI: 10.1007/s11145-010-9247-x
  10. Wilson, L., K., Boldeman, U., S. (2011). Exploring ICT Integration as a Tool to Engage Young People at a Flexible Learning Centre. Journal of Science Education and Technology, pp 661–668. DOI: 10.1007/s10956-011-9355-7

Artiklid paberkandjal

Reisalu., Eve. (2015). Tahvelarvutite kasutamine ainetunnis. HEV õpilaste kaasamine. [Kose-Uuemõisa], 2015. (Eripedagoogika ; nr. 46, apr., 2015). Lk. 31-35

Kokkuvõtlikult öeldes kergem oli materjali otsida inglise keeles kui eesti keeles. Loodan, et need materjalid, mida leidsin toetavad mind magistritöö kirjutamisel. Kui mitte, siis ei jäta ma “jonni” ja püüan edasi otsida 🙂